Keel on meie elu keeruline ja lummav aspekt, mis, teadlaste arvates, on välja arenenud mitmesugustest oietest, urinatest, suminatest ja käežestidest. Sellisest primitiivsest algusest alates on keeled sündinud ja surnud. Vaata mõningaid huvitavamaid fakte keelte kohta kogu maailmast!
On olemas üle 2700 keele, üle 7000 individuaalse dialektiga, mis kaasaegses maailmas esinevad. Kõige laiemalt kasutatavad keeled on hiina, hispaania, inglise ja hindi (just sellises järjekorras). Hiina keeles, mida maailmas räägitakse kõige rohkem, on üle 50 000 märgi, kuid igapäevase ajalehe läbilugemiseks vajad sa nendest vaid 2000.
Iga kahe nädala jooksul sureb välja mõni keel. Või vähemalt dialekt. On avastatud, et on olemas rohkem kui 231 täielikult väljasurnud keelt. Maailma keeltest 2400 keelt loetakse aga praegusel ajal ohus olevaiks ja kiirelt hääbuvateks.
Kõige rohkem tõlgitud raamatuks on Piibel. See on kättesaadav 2454 keeles. Lasteraamat Pinocchio on teisel kohal, samas maailma enimtõlgitud autoriks on Agatha Christie.
Maailma kõige pikema alfabeediga keeleks on Kambodža khmeeri keel ja selle pikkuseks on 74 tähte. Kõige lühem alfabeet koosneb 12 tähest ja see on rotokase keeles. Khmeeri keele rikkaliku alfabeedi kiuste on maailma kõige sõnarikkamaks keeleks inglise keel, kus sõnade arv ületab 250 000.
Ameerika Ühendriikides räägitakse rohkem kui 300 keelt, Lõuna-Aafrika Vabariik aga hoiab antud hetkel enda käes kõige suurema ametlike keelte arvuga riigi rekordit (kokku 11). Kõigist USA elanikest 21% vanuses viis ja rohkem aastat räägivad kodus teist keelt. Nendest vaid 62% räägivad hispaania keelt. Nendest hispaania keelt rääkivatest elanikest omakorda 56% räägivad inglise keelt „väga hästi“.
Ühtedeks vanimateks keelteks on sanskriti, sumeri, juudi ja baski keeled. Ainukeseks põhjuseks, miks me nendest keeltest üldse teame, on ajalooliste tunnistuste olemasolu. Vastust küsimusele, „Milline on maailma vanim keel“, ei saa me ilmselt iialgi, sest enamus räägitud keeltest on suuliste traditsioonidega, mida ei ole võimalik tõestada.
Valitseb arvamus, et keeled on tekkinud ligikaudu 100 000 aastat e.m.a. Küsimuse üle sellest, kui vana on keel, vaieldakse siiamaani, kuid enamus lingviste on ühel meelel, et keel on sündinud umbes samal ajal kui Aafrikas arenesid tänapäevase koljukuju ja häälepaeltega nüüdisinimesed (homo sapiens). Tänu õigetele tööriistadele – kolju kujule, ajule ja häälepaeltele – pidi ilmselt ära määratama ka keele areng. Mõned antropoloogid spekuleerivad isegi selle üle, et keel võis olla arenenud juba isegi enne nüüdisaegse aju ja hingekõri füüsilist evolutsiooni, kuid 100 000 e.m.a. on heaks uuringute alustamise alguspunktiks.
Keel arenes sotsiaalsete sidemete kinnistamiseks meie esivanemate vahel. Makaakidega läbi viidud uuring toetab ideed, et keeled võivad olla arenenud selleks, et asendada hoolitsemine kui parim omavaheliste suhete loomise viis. Samas aga väidab üks teine teooria, et meie esivanemad hakkasid keelt arendama imiteerides looduslikke helisid, näiteks lindude sädistamist või loomade poolt tekitatud helisid. Veel ühes teises teoorias ollakse seisukohal, et inimeste vaheline kommunikatsioon võis alguse saada tahtmatust helide tekitamisest: helid, mis tekivad valust, üllatusest, kurbusest või rõõmust.
Mõne uue keele omandamine võib sind targemaks muuta. Paljud teadlased on veendunud, et polüglotiks muutudes suurendad sa oma aju võimeid. Sealjuures on olemas ka uuringud, milles väidetakse, et rohkem kui ühes keeles rääkimine võib aidata aeglustada mõistuse vananemise protsesse.
Keeled mõjutavad üksteist katkematult. Näiteks inglise keel koosneb peamiselt 30% prantsuse keelest, laenates leksikaalselt paljusid sõnu ja aja jooksul muutes need normiks igapäevases keelekasutuses.
On olemas üle 200 kunstliku keele, mis on välja mõeldud raamatute, televisiooni ja filmide jaoks, sealhulgas 13 erinevat keelt Tolkieni maailmas (J.R.R. Tolkien). Siiski tuleb lisada, et „võltskeelte“ olemasolu on täheldatud juba sadu aastaid tagasi, kui keeli leiutati filosoofiliste debattide pidamiseks.
Helide kirjeldamiseks väljamõeldud sõnad on erinevates keeltes erinevad. Näiteks Kellogg’s helbed, juhul kui neid süüakse Ameerikas, tuleks kirjeldada nagu “snap, crackle and pop”, Saksamaal - “Knisper! Knasper! Knusper!”, Prantsusmaal - “Cric! Crac! Croc!”, Hispaanias aga – “Cris! Cras! Cros!”. Samal ajal kui kassid Ameerikas ütlevad “meow”, ütlevad nad Vietnamis hoopis “meo-meo”, Eestis aga “näu” ja malai keeles hoopis “ngjau”. Lätis võivad ju lehmad ütelda “mū”, Bengaalias ütlevad nad aga hoopis “hamba”.